International language Ido in Estonian: "Rahvusvahelise keele "Ido" võti"

One week ago Adrián Pastrana announced on Idolisto that he had been sent a small grammar of the language Ido written in Estonian from the National Library of Estonia (you can see the pdf here). It's very old though, so it's not only written in a slightly older form of Estonian (with w instead of v and there seem to be more German terms than in modern Estonian), but also written in Fraktur, which makes it almost unreadable at first sight. I know some Estonian though and volunteered to transcribe it. There are definitely some mistakes though so now I'm going to see if anybody from the Estonian Wikipedia will be kind enough to correct it.

In the meantime, this is what the unformatted, probably error-ridden version looks like:

Rahvusvahelise keele

"Ido" võti.

Rahvusvahelise abekeele määramise delegatsioniga, mis aastal 1901 asutati, ühinesid 310 seltsi ja 1350 professori. See liit valis keelsatest teadlastest ja keeleuurijatest komitee, kes rahvusvahelise keele küsimuse ära pidi otsustama. Põhjaliku uurimise ja kaalumise järele otsustas komitee 1907. aastal Pariisis, et selleks Ido (see on parandatud ja täiendatud Esperanto) kõige sündsam on.

Temas on Esperanto katusega tähed, nimisõna sihitav kääne, omaduse sõna muutmine ja teised halbtused kõrvale heidetud; sõnastik aga kõige suurema rahvusvahelsuse põhjusmõttel kokkuseatud.

Kaesoleva võtme abil võib Ido keelt lugeda ja mõsta. Temasse on ilmakeele grammatika seadused ja fõnad peaaegu kõik üles pandud. Teised sõnad on rahvusvahelised s. o. niisugused, mis suuremas osas Europa keeltes ühised, nii et haritud inimene neid tundma peaks. Sellepärast ei ole vajagi uut keelt õppida: see on Europa keelte ekstrast. Ta on kõigist nendest kergem oma lihtsuse ja korralikkuse pärast: ei ole asjata seadusi ega erandisi. Teda õpid lugedes. Oled mõni päev lugenud, võid juda kirjutada. Kes teda aga kirjutab, võib ka varsti kõneleda.

Grammatik.

Tähestik: a, b, c (ts), ch (tsch), d, e, f, g, h, i, j (sh), k, l, m,
n, o, p, q (k), r, s (terav s), sh (sch), t, u, v, x (ks), y (j), z
(pehme s).

Rõhk eelviimse silbi peal; ajasõna algmuutes (ar, ir, or) viimse silbi peal.

Artikel la (nimisõna ees) tähendab, et kõneldakse teatud või määratud asjast.

Nimisõna lõpp o, mitmuses i. Sihitav kääne di, alaleütlev a, ad, kaasaütlev per.

Omadussõna lõpp a. Määrasõna lõpp e.

Asesõna: me = mina, tu = sina, vu = Teie (viisakuse vorm), il (u) = tema (isane), el (u) = tema (emane), ol (u) = tema (asi), lu = tema (kõigi kohta); ni = meie, vi = teie, li = nemad (ili, eli, oli) su = ennast, on = keegi.

Mea = minu, tua = sinu, vua = Teie, lua = tema, nia = meie, via = teie, lia = nende. Mitmuses a asevel i. Suguvahe näitamisel: ilua, elua, olua = tema; ilia, elia, olia = nende. Sua = oma, sui = omad.

Nätavad asesõnad: ica = see, ita = too, ici = need, iti = tood, ico = see, ito = too (asi). Ulgu i võib ka ära jääda: ca, ta; ci, ti; co, to. Küsivad ja siduvad afefõnad: qua = kes, mis = sugune, qui = missugused, quo = mis.

Ujasõna pööratakse ainult aja järele. (Isiku ja arvu poolest jäävad nad muutmata).

Olevik: amar = armastama; amas = armastan.
Minevik: amir = armastanud olema; amis = armastasin.
Tulevik: amor = armastama saama; amos = saan armastama.

amanta = armastav; amata = armastatud.
aminta = kes armastanud; amita = keda armastati.
amonta = kes saak armastama; amota = keda (tulevikus) armastakse.

Tingiv kõneviis: amus = armastaksin.
Kästiv kõneviis: amez = armasta, armastage.
Täidetud minevik: amabis = olin juba armastanud.
Täidetud tulevik: amabos = saan juba armastanud olema.
Tingiv minevik: amabus = oleksin armastanud.

Tehtavik luuakse ajasõna esar (olema) abil, mis ka juurega kokku võib sulatada:

me esas amata ehk me amesas = ma olen armastatud.
me esis amata ehk me amesis = ma olin armastatud.
me esos amata ehk me amesos = ma saan olema armastatud.
me esus amata ehk me amesus = ma saaks armastatud.
esez amata ehk amesez = ole armastatud.
esar amata ehk amesar = armastatud olema.

Möödaläinud tulevik:

me esabis amata ehk me esis amita: ma olin see, keda oldi armastatud.
me esabos amata ehk me esos amita = ma saan olema, keda armastatud.
me esabus amata ehk me esus amita = ma oleks sarnane, keda armastatud.

Sõnasünnitus. Kõik sõnad seisavad muutmata elementidest koos, millel ikka üks ja seesama mõiste on. Need on: juured, algliited, lõpuliited ja grammatikalised lõpud. Näituseks: nacion-o, nacion-al-a, nacion-al-es-o, nacion-al-ig-ar, inter-nacion-a, inter-nacion-ig-ar.

Sõnade loomine.

Algliited:

arki-, vanem: arki-episkopo = ülempiiskop.
bo-, abielu kaudu: bo-frato = naisevend, õemees.
des-, vastand: des-organizo = korratus.
dis-, laiali: dis-semar = laiali külvama.
ex-, endine: ex-oficiro = lahti lastud ohvitser.
ge-, mõlemad sugud koos: ge-patri = vanemad.
mi-, pool: mi-luno = poolkuu, mi-horo = pool tundi.
mis-, valesti: mis-komprenar = valesti arusaama.
ne-, mitte: ne-bona = mitte hea.
par-, läbi, täiesti: par-lektar = läbi lugema.
para-, kaitse: para-pluvo = vihmavari.
pre-, ees: pre-ludo = eelmäng.
retro-, tagasi: retro-donar = tagasi andma.
ri-, kordamine: ri-vidar = jällenägema.
sen-, ilma: sen-vole = tahtmatalt.

Lõpuliited:

-ach, põlastus: dom-acho = majalogart.
-ad, vältav tegemus: dans-ado = tantsimine.
-aj, millegist asi: frukt-ajo = puuviljast toit.
-al, line: nacion-ala = rahvusline.
-an, liige: senat-ano = senator.
-ar, kogu: vort-aro = sõnaraamat, kõnastik.
-atr, sarnane: red-atra = punakas.
-ebl, võimalik: direkt-ebla = juhitav.
-ed, täis: botel-edo = pudelitäis.
-eg, suurendus: pordo = uks, pord-ego = värav.
-em, kalduv: babil-ema = lobisemise himuline.
-end, karvilik: skrib-enda = vaja kirjutada.
-er, tegija (mitte ameti poolest): fum-ero = suitsetaja.
-er, akutus: imprim-erio = trükikoda.
-es, omadus: san-eso = tervis, yun-eso = noorus.
-esk, hakatus: dorm-eskar = uinuma.
-esm, kordarv: tri-esma = kolmas.
-estr, ülem: polic-estro = politseimeister.
-et, vähendus: monto = mägi, mont-eto = küngas.
-ey, koht: kaval-eyo = hobuse tall.
-i, valdkond: monark-io = riik.
-id, järeltulija: Izrael-ido = juut.
-ier, kandja: pomiero: õnapuu, acioniero, aktsionäär.
-if, saavutama: frukt-ifar = viljakandma
-ig, tegema: bel-ig-ar = ilusaks tegema.
-ik, haige: alkohol-ik-o = alkoholiker.
-il, töörist: bros-il-o = hari.
-im, murdarv: du-imo = pool, cent-imo = sajandik.
-in, emast sugu: frato = vend, frat-ino = õde.
-ind, väärt: respekt-ind-a = auväärt.
-ism, sisteem, õpetus: social-ismo = satsialismus.
-ist, amet: dent-isto = hambaarst.
-iv, kes võib: produkt-iva = viljakas.
-iz, varustama: elektr-izar = elektriseerima.
-op, -kapua, -kesti: dek-ope = kümnekaupa.
-opl, kordne: du-opla = kahekordne.
-oz, täis, andeline: graci-oza = ilus, paenduv, ümarik.
-ul, isast sugu: kat-ulo = isane kass.
-um, ümbritsev: kol-umo = krae.
-ur, produkt, sünnitus: pikt-uro = maalitud pilt, kopi-uro = ärakiri.
-uy = väike riist, mille sees midage hoitakse: ink-uyo = tindipott, monet-uyo = rahakott.

Grammatika sõnastik.

a, ad = juurde, kellele-muude (Dativ)
altra, -i = teine, teised
altru = keegi teine
altro = midagi muud
anke = ka
ankore = veel
ante = enne
aparte = iseäranis
apene = vaevalt
apud = kõrval, juures
avan = ees
balde = valsti
cent = sada
cetere = järgnevad veel
che = juures
cirkum = ümber
cis = siinpool
da = kellegist
de = millegi seest, ajast
dek = kümme
di = kelle muude (Genitiv)
do = nii siis
dop = taga
du = kaks
dum = kuna
e, ed = ja, ning
ek = välja
en = sees
exter = väljaspool
for = kaugel
forsan = võib olla, tõenäitlikult
frue = varatselt
hiere = eila
hike = siin
ibe = seal
inter = vahel
ipsa, -e = ike
irga, -u = keegi
irgo = misgi
itere = jälle
ja = juba
jus = just
kad = kas
kam = kui (võrreldes)
kande = kui (ajalikult)
ke = et
kelku = mõni
kin = viis
kontre = vastu
kune = koos
lor = sel ajal
lore = siis
ma = aga
malgre = siisgi
maxim = kõige rohkem
mem = isegi
mil = tuhat
min = vähem
minime = kõige vähemast
morge = homme
multa = palju
nam = sest
ne = ei, mitte
nek ~nek = ei ~ega
no = ei
non = üheksa
nu = noh
nula, -u = ei keegi
nulo = ei midagi
nun = nüüd
nur = ainult
o, od = ehk
ok = kaheksa
olim = ükskord
omni, -i = igaüks, kõik
omno = kõik
or = nüüd, aga
per = läbi, kaudu
plu = rohkem, edasi
plura = mitmed
po = eest, tükk
poke = vähe
por = eest, et
pos = pärast
precipue = peaasjaliselt
preske = peaaegu
preter = mööda
pri = üle, kohta
pro = (selle) pärast
proxim = ligi
quala = missugune
quale = kuda, nagu
quankam = ehk küll
quanta = kui palju
quar = neli
quaze = otsekui, nagu
quik = kohe, silmapilk
sama = (see) jama
same = niisama
sat = küllalt
se = kui (tingiv)
segun = sellekobaselt
sempre = ikka, alati
sen = ilma
sep = seitse
single = üksikult
sis = kuus
sive = ehk
sub = all
super = üle, pealpool
sur = peal
tala = niisugune
tale = nõnda
tam = niipalju
tamen = seesgi
tanta = niipalju
tarde = hilja
til = kuni
tra = läbi
trans = üle
tre = väga
tri = kolm
tro = liig
ube = kus, kuhu
ula, -u = keegi
ulo = misgi
ultre = peale selle
un (-u, -a) = üks
ve = häda
vice = asemel
ya = ometi
ye = selle järele
yen = näe, siin
yes = jah